Koer ei söö hoius — millal see on normaalne ja millal mitte

Kõige sagedasem mure, millega omanik hoiu ajal helistab, ei ole haukumine ega jalutuskäigud. See on söök. Koer jättis esimese õhtusöögi puutumata, omanik sai õhtul pildi ja sellest hetkest on puhkuse esimene päev rikutud.

Aus vastus on kaheosaline. Esimestel päevadel söömata jätmine on hoius väga tavaline ja enamasti mööduv — see on üks esimesi asju, mida stress koera juures ära lõhub, ja üks esimesi asju, mis rutiini tekkides tagasi tuleb. Aga see ei ole lõputult normaalne, ja piir, kust edasi tuleb midagi ette võtta, on üsna konkreetne.

See artikkel on nii omanikule kui ka meile: mida tähele panna, mida mitte ette võtta, ja mis on need märgid, mille juures hea hoiukoht helistab teile ise, ilma et te peaksite küsima. Kohanemise laiema pildi kirjutasime lahti artiklis kas koer stressab loomahotellis — siin on juttu ainult söömisest.

Miks koer võõras kohas ei söö

Söögiisu on koera organismis üks esimesi asju, mille ärevus välja lülitab. See ei ole kapriis ega solvumine, vaid füsioloogia: pinges keha valmistub liikuma, mitte seedima.

Lisaks tulevad kokku mitu asja korraga:

• Kõik lõhnad on uued. Koer, kes tegeleb ruumi kaardistamisega, ei ole söömistujus.
• Päevakava nihkub. Isegi kui söögikellad on samad, on nendevaheline sisu teine.
• Kohal on teisi koeri. Osa koeri sööb seltskonnas rohkem, osa oluliselt vähem.
• Erutus. Uus õueala, uued jalutusrajad, palju uut infot. Erutatud koer sööb sama halvasti kui pinges koer.
• Kauss on vales kohas. Koer, kes kodus sööb esikus vaikuses, ei pruugi süüa läbikäidavas kohas.

Tavaline muster näeb välja nii: esimene söögikord jääb vahele või süüakse pooleldi, teisel päeval süüakse enamik ära, kolmandal on isu tagasi. Just sellepärast on kolmas päev see, mille järgi koera kohanemist hinnata, mitte esimene õhtu.

Kõige levinum viga tehakse enne hoidu

Toidu vahetamine vahetult enne hoiuperioodi on üks väheseid asju, mis muudab olukorda kindlasti halvemaks.

Loogika tundub õige — uus, parem, isuäratavam toit, et koer kindlasti sööks. Tegelikkuses tähendab see kahte suurt muutust korraga: uus keskkond ja uus toit. Esimene toob kaasa pinge, teine toob kaasa kõhulahtisuse, ja hoiukoht ei suuda enam eristada, kumb neist parasjagu mõjub. Koer, kes lihtsalt kohaneks, on nüüd koer, kellel on kõht korrast ära.

Sama kehtib uute maiuste, uute närimiskontide ja "reisiks ostetud" pakikeste kohta. Kui toitu on tõesti vaja vahetada, tehke seda enne hoidu, järk-järgult, ja jätke vahetuse ja hoiu vahele vähemalt paar nädalat.

Miks oma toit peab kaasa tulema ja mõõdetud olema

Meie juures ei sisaldu toit hinnas ja koer sööb kogu perioodi vältel oma kodust toitu — see on kirjas nii hinnalehel kui ka nõuete ja kodukorra lehel. Põhjus ei ole raha, vaid seedimine.

Koera soolestik harjub konkreetse toiduga ja järsk vahetus annab tavaliselt tulemuseks pehme või vedela väljaheite. Hoius on see topelt halb: koer, kellel on niigi pinge, saab lisaks kõhuhäda, ja meie ei tea, kas põhjus on toidus, stressis või milleski, mis vajab loomaarsti.

Mõõdetud portsjonite kohta üks praktiline palve, mis säästab hiljem palju segadust. Kõige parem on tuua toit päevade kaupa pakkidesse jaotatuna või anda kaasa mõõtenõu ja täpne kogus grammides. "Pool kaussi" tähendab igas köögis erinevat asja. Kui koeral on kaks söögikorda päevas, öelge, kumb on suurem. Ja tooge toitu paar päeva rohkem, kui plaanitud periood nõuab — tagasitee võib venida ja pood ei müü alati sama toodet.

Ravimid, toidulisandid ja retseptiga eritoit tulevad kaasa originaalpakendis koos kirjalike juhistega. Kirjalik on siin oluline sõna: üleandmisel öeldud lause ei ole nädala pärast enam täpselt see, mida keegi mäletab.

Mis aitab koeral sööma hakata

Sama kauss ja samad kellaajad

Tooge kodune kauss kaasa. See on tasuta ja see töötab. Söögiajad hoiame teie graafiku järgi — see on ka põhjus, miks me neid üleandmisel eraldi küsime. Kogu pakkimisnimekirja leiate artiklist mida pakkida loomahotelli.

Toit on maas piiratud aja, mitte terve päeva

Terve päeva maas seisev toidukauss ei pane koera sööma. See teeb kaks asja: toit läheb vanaks ja koer õpib, et söök on lihtsalt osa põrandast. Mõistlik on jätta kauss maha kindlaks ajaks, seejärel ära koristada ja pakkuda uuesti järgmisel söögikorral. Enamik koeri hakkab pärast paari vahelejäänud korda sööma, sest nälg võidab pinge.

Vaikne koht ilma pealtvaatajata

Osa koeri ei söö, kui keegi seisab kõrval ja jälgib. Kõige lihtsam abi on kauss vaiksesse nurka panna, ise eemale minna ja mitte vaadata. Kui majas on mitu koera, söövad nad meil eraldi — see ei ole ainult söömise, vaid ka rahu küsimus.

Vesi on eraldi teema

Vesi on koeral kogu aeg saadaval ja seda me ei piira kunagi. Kui koer ei joo, on see hoopis tõsisem märk kui söömata jätmine — sellest allpool.

Mida me ise ei tee

Me ei hakka omal algatusel toitu isuäratavamaks tegema. Konservi, puljongit, kodust liha või sooja vett kuivtoidu peale lisame ainult siis, kui te olete selle ette öelnud või me oleme telefonis kokku leppinud. Põhjus on sama, mis kogu ülejäänud artiklis: iga uus koostisosa on üks muutuja juurde ja koera kõht ei pea meie leidlikkuse eest maksma.

Millal see ei ole enam kohanemine

Kaks asja selle tabeli juurde.

Esiteks: hea hoiukoht ütleb teile seda ise ja kohe, mitte äraviimisel. Söömata jäämine ei ole info, mida hoitakse tagasi, et omaniku puhkust mitte rikkuda. See on info, mille põhjal te otsustate, kas anda luba loomaarsti juurde minekuks. Meie kirjutame igapäevase pildi juurde ka selle, kas ja kui palju koer sõi — see on täpselt see hetk, kus see rida tähtsaks muutub.

Teiseks: loomaarsti visiit ja ravimid ei sisaldu hoiuhinnas ja kulud tasub omanik. See on kirjas korduma kippuvate küsimuste lehel ja seda on parem teada enne, mitte telefonikõne ajal.

Kellel on varu väiksem

Täiskasvanud terve keskmise suurusega koer talub päeva söömata pausi ilma tagajärgedeta. Mõne koera puhul see ei kehti.

• Kutsikad ja väga väikest kasvu koerad. Nende energiavaru on väike ja veresuhkur võib kiiresti langeda. Siin ei oodata kaks päeva.
• Väga kõhnad ja eakad koerad. Iga vahelejäänud söögikord läheb otse arvesse. Eaka koera kohta on meil eraldi leht: vana koera hoid.
• Koerad, kellel on krooniline haigus ja kelle ravi on söögikordadega seotud — näiteks diabeediga koer. Sellisel juhul öelge üleandmisel täpselt, mida teha siis, kui söögikord jääb vahele. See küsimus on teie loomaarstile, mitte meile, ja vastus peab olema meil kirjas enne, kui te ära sõidate.
• Koerad, kellel on olnud pankreatiit või muu seedeprobleem. Ebakorrapärane söömine on siin riskantsem kui teistel koertel.

Vastupidine mure: koer, kes sööb kõike

Söömata jätmine ei ole ainus söögiga seotud probleem hoius. Teine ots on koer, kes uues kohas sööb kõike, mida ta leiab: teise koera portsjoni, prügikasti sisu, õuest leitud asjad, mänguasja tükid.

Praktiline pool on meie käes — koerad söövad eraldi ja õueala hoiame korras. Aga öelge kindlasti ette, kui teie koer on tuntud asjade allaneelaja. See muudab seda, kuidas me mänguasju ja närimisasju jagame, ja see on info, mis säästab ühe erakorralise visiidi.

Ressursikaitse söögi juures

Osa koeri kaitseb oma kaussi, konti või isegi kohta, kus söök oli. Kodus, kus teisi koeri ei ole, ei pruugi omanik seda kunagi näha. Majas, kus on korraga mitu koera, tuleb see välja esimese söögikorraga.

Meie lahendus on lihtne ja igav: söögikorrad eraldi, närimisasjad eraldi, ja koerad, kes omavahel ei sobi, ei ole korraga samas ruumis. Aga see töötab ainult siis, kui me teame, mida oodata. Kui teie koer on kodus kunagi urisenud kausi kohal — ka siis, kui see oli üks kord ja ammu —, öelge see üleandmisel. Seda ei loeta halvaks koeraks. Seda loetakse informatsiooniks.

Mida meile üleandmisel öelda

Kõige kasulikum söögiteemaline info on lühike ja konkreetne:

• mitu korda päevas ja mis kellaaegadel koer sööb;
• täpne kogus ühe korra kohta, mõõdetuna, mitte silma järgi;
• kas midagi lisatakse toidu peale ja mida täpselt;
• kas koer sööb üksi või kellegi juuresolekul;
• mida ta ei tohi saada — allergiad, talumatused, keelatud maiused;
• kas ta on varem võõras kohas söömata jätnud ja kui kaua see kestis;
• ravimid ja toidulisandid koos kirjalike juhistega;
• mida teha siis, kui söögikord jääb vahele, kui koeral on haigus, mis seda nõuab.

Kui te lähete pikemale reisile, tasub esimene kord üle elada väiksemas mastaabis. Üks päev päevahoius näitab ära, kuidas teie koer võõras kohas sööb, ja teeb järgmisest korrast juba tuttava koha. Sama soovitame ka artiklis esimene kord koerahoius.

Kui midagi selles nimekirjas on teie koera puhul keerulisem, kui üks lause kannatab, rääkige see enne broneerimist läbi — kontaktid on siin. Ja kui teil on küsimus selle kohta, kuidas päev üldse üles ehitatud on ja millal söögikorrad tulevad, vaadake koerahoiu lehte: seal on päev hommikust õhtuni lahti kirjutatud.