40 mõistet
Sõnastik — mida need sõnad päriselt tähendavad
Hoiukoha broneerimisel ja hooldussalongis käibivad sõnad, mida keegi lahti ei seleta. Siin on need koos: 40 mõistet, igaüks paari lausega. Kus mõiste puudutab hinda või meie enda reeglit, on juures ka number.
Kaks segadust toovad siia lehele kõige rohkem inimesi: ööpäev ei ole kalendripäev ja trimmimine ei ole pügamine. Esimene neist maksab raha, teine karva. Mõlemad on allpool eraldi lahti kirjutatud.
Hoiuteenus ja arveldus
Need sõnad otsustavad arve suuruse. Kõige sagedasem arusaamatus telefonis on ööpäeva ja kalendripäeva vahel, ja vahe on tavaliselt täpselt üks ööpäev.
- Ööpäev
- Ööpäev on majutuse arvestusühik ja tähendab üht ööbimist, mitte 24 tundi kella järgi. Arvestame ööpäevade arvu, mitte tunde. Toote koera esmaspäeva hommikul ja viite kolmapäeva hommikul ära — tasute kahe ööpäeva eest. Lahkumispäev ise ei ole eraldi ööpäev.Oma kuupäevadega saab summa välja arvutada hinnakalkulaatoris.
- Kalendripäev
- Kalendripäev on üks päev kalendris, keskööst keskööni — see ei ole sama asi mis ööpäev. Esmaspäeva hommikust kolmapäeva hommikuni puudutab hoiuperiood kolme kalendripäeva, aga ööpäevi on kaks. Päevahoius on vastupidi: seal loemegi päevi ja ka viimane päev on täispäev.
- Majutus
- Majutus tähendab, et koer jääb ööseks. Igal koeral on oma individuaalne magamiskoht puhta pesuga. Aset me külaliste vahel ei jaga ning puure ega betoonbokse meil ei ole. Arve käib ööpäevade järgi ja hind on 28–35 € ööpäev, olenevalt koera kaalust.Kogu teenuse kirjeldus on koerte hotelli lehel.
- Päevahoid
- Päevahoid on hommikust õhtuni kestev hoid ilma ööbimiseta, kuni 12 tundi. Seda ei arvestata ööpäevades, vaid päevades — hommikul kohale ja õhtul ära on üks päev, mitte null ööpäeva. Hind on 25–30 € päev.Kellele see sobib ja mida päev sisaldab, on kirjas päevahoiu lehel.
- Kõrghooaeg
- Kõrghooaeg on periood, mil soovijaid on rohkem kui kohti — meil suvi, jõulud ja pikad riigipühad. Hinnakirjas eraldi hooajahinda ei ole: kõrghooajal muutub vaba koha leidmine, mitte ööpäeva põhihind. Suvi ja riigipühad täituvad esimesena — soovitame broneerida vähemalt nädal ette.Pühade ajal broneerimisest eraldi: loomahoid pühade ajal.
- Lisatasu
- Nädalavahetuse ööpäevadele (reede, laupäev, pühapäev) lisandub tavahinnale +20%. Riigipühadel lisandub tavahinnale +20%. Lisatasud ei liitu — kui ööpäev on korraga nädalavahetusel ja riigipühal, kehtib ainult riigipüha lisatasu.Kõik reeglid koos on hinnakirjas.
- Nädalahoiu soodustus
- Nädalahoiu soodustus on −15% kogu majutuse summalt, kui hoiuperiood on 7–29 ööpäeva. Soodustus rakendub tervele perioodile, mitte ainult neile ööpäevadele, mis piiri ületavad. Päevahoiu päevad siia arvesse ei lähe — soodustus on kirja pandud ööpäevades.Pikema hoiu kohta eraldi: pikaajaline koerahoid.
- Kuuhoiu soodustus
- Kuuhoiu soodustus on −25% kogu summalt, kui hoiuperiood on 30 ööpäeva või pikem. Kuna soodustus käib terve perioodi kohta, tuleb 30 ööpäeva alati odavam välja kui 29 — piir tasub enne broneerimist üle vaadata. Ka see soodustus kehtib ainult ööpäevadele.Näidisarvutused on lehel kui palju loomahotell maksab.
- Teise lemmiku soodustus
- Sama pere teine ja iga järgmine koer saab oma majutuse summalt −20%. Esimese koera hind jääb täishinnaks — soodustus arvutatakse lisanduva koera pealt, mitte kogusummalt. Reegel käib ühe pere loomade kohta, mitte kahe omaniku kohta, kes juhtuvad korraga tulema.
- Tühistamistasu
- Broneeringu saab tasuta tühistada kuni 48 tundi enne saabumist. Hiljem tühistades rakendub 50% tühistamistasu. Tähtaega loetakse kokkulepitud saabumisajast tagasi. Kui plaanid muutuvad, andke teada kohe — kõrghooajal läheb vabanenud koht järgmisele ootajale.Ülejäänud tingimused on korduma kippuvate küsimuste all.
Karv ja karvatüübid
Karvatüüp otsustab, mida koeraga salongis tehakse ja mida mitte. Sama töö, mis ühele tõule sobib, rikub teise karva ära, ja seda ei ole hiljem lihtne tagasi pöörata.
- Pealiskarv
- Pealiskarv on karvkatte välimine, jämedam kiht. See kaitseb nahka vee, päikese ja kriimustuste eest ning langeb pidevalt vähehaaval. Pealiskarv kasvab tagasi aeglaselt — märksa aeglasemalt kui aluskarv.
- Aluskarv
- Aluskarv on pealiskarva all olev pehme ja tihe villane kiht, mis hoiab nii sooja kui jahedat. Just aluskarv tuleb karvavahetuse ajal suurte tuustidena välja. Märjaks jäänud aluskarv on koeranahale halb — enamik pesujärgseid nahaprobleeme algab sealt.Karvatüüpide jaotus on lahti kirjutatud koertejuuksuri lehel.
- Topeltkarv
- Topeltkarv tähendab, et koeral on nii pealis- kui ka aluskarv — husky, spits, malamuut, retriiver, lambakoer, corgi. Neid koeri ei pügata: lühikeseks lõikamine võtab ära kaitse nii talvekülma kui suvekuumuse eest ja pealiskarv ei kasva enam ühtlaselt tagasi. Õige töö on aluskarva eemaldamine, mitte lõikus.Mida me millise karvaga teeme, on kirjas groomingu lehel.
- Traatkarv
- Traatkarv ehk karm karv on kare, torkiv ja jäik pealiskarv — šnautser, foksterjer, airedale ja enamik terjereid. See karv ei kuku ise välja, vaid jääb valminult folliikulisse kinni ja tuleb käsitsi eemaldada. Masinaga lõigatud traatkarv muutub aastate jooksul pehmeks ja värv kahvatub.
- Siidkarv
- Siidkarv on peen, sile ja läikiv pikk karv — yorkshire'i terjer, malta bichon, osa spanjeleid. Aluskarva on vähe või üldse mitte, mistõttu karv ei vaheta hooajaliselt, vaid kasvab pidevalt ja vajab lõikamist. Peenus tähendab ka seda, et sõlmed tekivad kiiresti, eelkõige kõrvade taga, kaenla all ja traksi alla jäävas kohas.
- Lühike sile karv (lühikarv)
- Lühike sile karv on labradori, mopsi, boksri ja prantsuse buldogi karv: lühike, tihe ja vastu keha. Seda karva ei lõigata üldse — hooldus on kammimine ja pesu. Lühikarvaline koer võib sellegipoolest ohtralt karva ajada, sest karvu on palju ning need on lühikesed ja teravad, mistõttu nad torkivad riidesse kinni.
- Lokkis ehk kasvav karv
- Lokkis karv on pudli, bichoni ja paljude segavereliste karv. See ei kuku praktiliselt üldse välja, vaid kasvab lõputult edasi ja vildib juurte juures kokku, kui teda regulaarselt läbi ei kammita. Just seda karvatüüpi tuleb pügada, umbes iga 6–10 nädala tagant.
Karvahooldus ja hooldusteenused
Kaks kõige sagedamini segiaetavat sõna on trimmimine ja pügamine. Need on eri tööd, need sobivad eri koertele ja aasta pärast on tulemus täiesti erinev.
- Karvavahetus
- Karvavahetus on hooajaline aluskarva vahetus, mis toimub enamikul topeltkarvaga koertel kevadel ja sügisel. Signaal ei tule temperatuurist, vaid päevavalguse pikkusest — toas elav koer võib seetõttu ajada karva aastaringselt vähehaaval. Karvavahetuse tipul annab üks korralik pesu ja kuivatus rohkem tulemust kui nädalad kammimist.
- Trimmimine
- Trimmimine on surnud karva käsitsi eemaldamine — sõrmedega või trimmimisnoaga — nii et uuel kõval karval tekiks ruumi peale kasvada. See ei ole lõikus, vaid väljatõmbamine, ja see sobib traatkarvale. Valmis karv tuleb kerge tõmbega välja ja terve koer talub seda rahulikult; valus on siis, kui tõmmatakse karva, mis ei ole veel valmis.
- Pügamine
- Pügamine on karva lühemaks lõikamine masinaga. Erinevalt trimmimisest ei eemalda see surnud karva juurikast: traatkarvalisel koeral muutub karv aastatega pehmeks ja muster kahvatub, ning ühe seansiga seda tagasi ei pöörata. Pügamine on õige valik lokkis ja kasvava karvaga tõugudele ning vale valik topeltkarvale.Kumb teie koerale sobib, ütleme välja enne masina käivitamist — vaata groomingu teenust.
- Deshedding ehk aluskarva eemaldamine
- Deshedding tähendab surnud aluskarva väljakammimist ja -pesemist nii, et pealiskarv jääb puutumata. See on topeltkarvaga koera õige alternatiiv pügamisele: kodus maha kukkuv karvakogus väheneb ja koera oma soojusregulatsioon jääb terveks. Töö tegelik mootor on pesu ja surve all kuivatamine, mitte hari.
- Matt ehk vanunud karv
- Matt on kokkuvildunud karvapundar, mis tõmbab nahka pingule. Tugev matt on valus ja selle all olev nahk sageli ärritunud; naha ligi kasvanud matt lõigatakse ära, mitte ei kammita lahti. Märg matt tõmbub veelgi tihedamaks, seepärast tegeleme mattidega alati enne pesu, mitte pärast.
- Grooming
- Grooming on täishooldus: kõik, mis sisaldub pesemises, pluss tõule sobiv trimmimine või pügamine. Hind on 35–50 € korra kohta, olenevalt koera suurusest. Hooldusteenused on astmed: küünehooldus sisaldub pesemises ja pesemine sisaldub groomingus. Eraldi tasub tellida ainult see, mida päriselt vaja on.
- Pesemisteenus
- Pesemisteenus on pesu karvatüübile sobiva šampooniga, põhjalik kuivatamine, kammimine, küünelõikus ja vajaduse korral kõrvade puhastus — ilma lõikuse ja trimmita. Hind on 30–45 € korra kohta. Kõige olulisem osa on kuivatamine naha tasandini ja just see jääb kodus kõige sagedamini pooleli.Mis pesu sisse käib, on kirjas pesemisteenuse lehel.
- Küünehooldus
- Küünehooldus on küünte lõikamine eraldi teenusena, 12 € korra kohta, ripsküüs kaasa arvatud. Seistes ei tohiks küüs põrandat puudutada — kui küüned kõval põrandal klõbisevad, on need juba liiga pikad. Pesemise ja groomingu hinnas on küünelõikus juba sees.Millal on aeg ja mis pikk küüs koeraga teeb: koera küünte lõikamine.
- Ripsküüs
- Ripsküüs on käpa siseküljel kõrgemal asuv küüs, mis maad ei puuduta ja seetõttu käies üldse ei kulu. Just see on kõige sagedamini unustatud küüs ja just see kasvab kaares tagasi naha või käpapadjandi sisse. Ripsküüs vajab lõikamist alati, ka siis, kui ülejäänud küüned kuluvad asfaldil ise.
- Küüne veresoon
- Küüne sees kasvab veresoon koos närviga — rahvakeeli „elu“. See pikeneb koos küünega: mida kauem küüsi ei lõigata, seda kaugemale see ulatub ja seda vähem saab korraga lõigata. Kui veresoon pihta saab, küüs veritseb ja koeral on hetkeks valus; veritsus peatatakse hemostaatilise pulbriga ja püsivat kahju ei jää, aga koer mäletab.
Tervis, dokumendid ja nõuded
Need nõuded peavad olema täidetud enne saabumist, mitte saabumispäeval. Vaktsiini ei tehta viimasel õhtul — immuunsuse tekkimiseks kulub aega ja selle aja ütleb teie loomaarst.
- Marutaud
- Marutaud on surmav viirushaigus, mis kandub imetajatelt üle ka inimesele. Marutaudi vastu vaktsineerimine on Eestis seadusega kohustuslik: loom vaktsineeritakse hiljemalt 21. elunädalaks ja korduvvaktsineeritakse vähemalt iga 24 kuu järel, täpse intervalli ütleb kasutatud vaktsiini infoleht. Kehtiv marutaudi vaktsiin ei ole meie majasisene reegel, vaid seadusest tulenev nõue.Kõik nõuded koos on lehel nõuded ja kodukord.
- Koerakatku vaktsiin
- Koerakatk on raske viirushaigus, mis kahjustab hingamisteid, seedetrakti ja närvisüsteemi ning lõpeb sageli surmaga. Vaktsiin tehakse tavaliselt kombineeritud süstina koos mõne teise haiguse omaga, nii et eraldi visiiti see enamasti ei nõua. Kehtiv koerakatku vaktsiin on meil hoiule tulemise nõue.
- Parasiiditõrje
- Parasiiditõrje on siseparasiitide (ussid) ja välisparasiitide (kirbud, puugid) vastane töötlus, mis peab katma mõlemad. Parasiiditõrje peab olema tehtud viimase 3 kuu jooksul. Palume vaktsineerimistunnistuse kaasa võtta. Üks kirp tähendab probleemi kõigile loomadele, kes samal ajal majas on — seepärast on see nõue, mitte soovitus.
- Vaktsineerimistunnistus
- Vaktsineerimistunnistus on loomaarsti täidetud dokument, kust on näha vaktsiini nimi, tegemise kuupäev ja kehtivus. Palume selle hoiule tulles kaasa võtta — telefonis öeldud „kõik on tehtud“ ei ole dokument. Kui tunnistus on kaduma läinud, küsige loomaarstilt väljavõtet enne saabumispäeva, mitte selle hommikul.
- Euroopa Liidu lemmikloomapass
- EL-i lemmikloomapass on volitatud loomaarsti väljastatud dokument, kuhu kantakse looma kirjeldus, mikrokiibi number ja vaktsineerimisandmed. Seda on vaja teise EL-i riiki reisides — Eesti-siseseks hoiuks ei ole pass ise nõutav. Vaktsineerimisandmed kantakse passi samamoodi nagu tunnistusele.
- Mikrokiip
- Mikrokiip on naha alla paigaldatav riisitera suurune kiip, mille number seob looma registris omanikuga. Reisidokumentide mõttes peab kiip olema paigaldatud enne marutaudi vaktsineerimist — vastupidises järjekorras tehtud vaktsiin ei kehti ja tuleb uuesti teha. Meie juures ei ole kiip kohustuslik, kuid see on kõige kindlam viis kadunud koera tuvastada.
- Brahhütsefaalne
- Brahhütsefaalne tähendab lühikese ja laia koljuga — mops, prantsuse ja inglise buldog, bokser, pekingi paleekoer. Lühenenud ninakäigud teevad jahutamise raskeks, sest koer jahutab end hingamise, mitte higistamise teel. Lühikese ninaga koer saab meil lühema ja sagedasema jalutusringi ning kuuma ilmaga liigutakse hommikul ja õhtul, mitte keskpäeval.Päevakava ja jalutuskäikude rütm on kirjas koerahoiu lehel.
Käitumine ja kohanemine
Nende sõnadega kirjeldatakse seda, mis toimub koera peas esimestel päevadel. Suurem osa neist ei ole probleemid, vaid tavalised etapid — aga neid tasub teada enne, mitte pärast.
- Kohanemisperiood
- Kohanemisperiood on esimesed päevad võõras kohas, mille jooksul koer õpib maja rütmi ja inimesed selgeks. Tüüpiline märk on see, et esimesel õhtul jääb söök söömata või uni on rahutu; enamikul koertest läheb see paari päevaga üle. Kui te helistate ja küsite, ütleme ausalt, kuidas läheb, ka siis, kui vastus ei ole „suurepäraselt“.
- Eraldusärevus
- Eraldusärevus on koera tugev stressireaktsioon üksijäämisele: ulgumine, haukumine, asjade lõhkumine või tualeti tegemine tuppa. See ei ole trots ega kättemaks, vaid paanika, ja karistamine süvendab seda. Hoius on eraldusärevusega koeral sageli kergem kui kodus üksi, sest keegi on kogu aeg kohal — aga öelge sellest ette, et saaksime päeva vastavalt korraldada.
- Sotsialiseerimine
- Sotsialiseerimine on koera plaanipärane kokkupuude uute inimeste, loomade, helide ja olukordadega nii, et kogemus jääks positiivseks. Kõige tugevam mõju on sellel kutsikaeas, kuid ka täiskasvanud koera saab uute asjadega harjutada. Sotsialiseerimine ei tähenda, et koer peab iga teise koeraga mängima — rahulikult möödumine on samuti tulemus.
- Rihmareegel
- Rihmareegel on meie majasisene kord: võõras koer käib väljaspool aeda alati rihma otsas. See kehtib ka siis, kui omanik ütleb, et koer tuleb kutse peale alati tagasi — võõras kandis ja võõra inimesega ei ole ükski kutse nii kindel, et selle peale panustada. Aia sees liigub koer ilma rihmata.Pildid jalutuskäikudelt on galeriis.
- Rahustavad signaalid
- Rahustavad signaalid on koera kehakeel, millega ta maandab pinget ja annab teisele märku, et ohtu ei ole: haigutamine, keele limpsamine, pea äraviimine, aeglustumine, kaarega möödumine. Neid loetakse tihti valesti — haigutav koer ei pruugi olla väsinud, vaid ebamugavuses. Meie jälgime neid siis, kui otsustame, kas kaks koera on valmis kohtuma või mitte.
- Jooksuaeg ehk indlemine
- Jooksuaeg on steriliseerimata emase koera paaritumistsükli periood, mis kestab tavaliselt paar nädalat ja kordub umbes kaks korda aastas. Sel ajal muutub nii emase enda käitumine kui ka isaste käitumine tema läheduses. Kas ja millistel tingimustel saab jooksuajal olevat koera hoiule tuua, küsige palun telefonis — see sõltub sellest, kes parasjagu majas on.
Sama periood, kolm erinevat arvestust
Kalendripäev, ööpäev ja päevahoiu päev annavad ühe ja sama perioodi kohta kolm eri vastust. Nii see arvutus välja näeb.
| Hoiuperiood | Kalendripäevi | Ööpäevi (majutus) | Päevi (päevahoid) |
|---|---|---|---|
| Esmaspäeva hommikust kolmapäeva hommikuni | 3 | 2 | — |
| Laupäeva hommikust laupäeva õhtuni | 1 | 0 | 1 |
| Reede õhtust pühapäeva õhtuni | 3 | 2 | — |
| Esmaspäevast järgmise esmaspäevani | 8 | 7 | — |
Kriips tähendab, et selline periood ei ole päevahoid: päevahoius ööbimist ei ole ja päev on kuni 12 tundi. Lisatasu määrab see päev, millal öö algab — reede õhtul saabuv koer alustab reedese ööpäevaga, mis on nädalavahetuse ööpäev. Kõik neli rida saab järele proovida hinnakalkulaatoris.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on ööpäev loomahotellis?
Ööpäev on üks ööbimine, mitte 24 tundi kella järgi. Arvestame ööpäevade arvu, mitte tunde. Toote koera esmaspäeva hommikul ja viite kolmapäeva hommikul ära — tasute kahe ööpäeva eest. Lahkumispäeva eest eraldi ööpäeva ei arvestata. Päevahoius seda ühikut ei kasutata — seal loeme päevi.
Mis vahe on trimmimisel ja pügamisel?
Trimmimine tõmbab surnud karva juurikast välja, pügamine lõikab karva masinaga pealt lühemaks. Trimmimine sobib traatkarvale ja säilitab karva kõvaduse ning värvi; pügamine sobib lokkis ja kasvava karvaga tõugudele. Traatkarvalisel koeral, keda aastaid pügatakse, muutub karv pehmeks ja muster kahvatub, ning ühe seansiga seda tagasi ei pöörata.
Mis on aluskarv?
Aluskarv on pealiskarva all olev pehme ja tihe villane kiht, mis hoiab nii sooja kui jahedat. Just see kiht tuleb kevadel ja sügisel suurte tuustidena välja. Topeltkarvaga koeral ei tohi aluskarva masinaga maha lõigata: aluskarv kasvab kiiresti tagasi, pealiskarv aeglaselt, ja koer jääb ilma kaitsekihita.
Mis on ripsküüs ja miks seda eraldi mainitakse?
Ripsküüs on käpa siseküljel asuv küüs, mis maad ei puuduta ja seetõttu käies ei kulu. Kuna ta ise ei kulu, kasvab just tema kaares tagasi naha või käpapadjandi sisse. Meie küünehoolduses on ripsküüs alati sees, ka siis, kui ülejäänud küüned on korras.
Kas päevahoiu päev ja ööpäev on sama asi?
Ei. Ööpäev tähendab ööbimist ja seda arvestatakse öödes; päevahoiu päev on hommikust õhtuni kuni 12 tundi ja seda arvestatakse päevades. Sama laupäev on päevahoius üks päev, majutuses aga null ööpäeva. Ka pika hoiu soodustused on kirja pandud ööpäevades, mistõttu päevahoiu päevad neid ei kogu.
Loe ka
Sõnastik ütleb, mida sõna tähendab. Need lehed ütlevad, mida me nendega päriselt teeme.
- Kõik teenused — majutus, päevahoid, grooming ja pesu ühel lehel.
- Koera päev meie juures — hommikust õhtuni, tund tunni haaval.
- Päevahoiu teenus — mida kuni 12 tundi endas sisaldab.
- Milline hoiuteenus sobib — kui te ei ole kindel, kumba te vajate.
- Kuidas meieni jõuda ja sõiduajad maakonnast.
- Meist — kes teie koera eest hoolitseb.
- Blogi — pikemad lood karvahooldusest ja hoiule jätmisest.
Kui mõni sõna jäi ikka segaseks, küsige
Tammiku 32, 44306 Rakvere, Lääne-Virumaa. Oleme avatud E–R 8–20, L 9–18, P 10–16. Vastame tavaliselt 24 tunni jooksul, lahtiolekuaegadel enamasti kiiremini.