Koeraga Rakveres: mida tohib ja mida ei tohi

Enamik koeraomanikke ei loe kunagi läbi oma linna eeskirja ja tavaliselt ei juhtu sellest midagi. Aga Rakveres tasub see kord ette võtta, sest 1. juulil 2026 jõustus uus, ümbertehtud eeskiri — ja päris mitu asja, mida internetist leiate, käib veel vana korra kohta.

Kõige nähtavam muutus: määrus ei kanna enam nime "Koerte ja kasside pidamise eeskiri", vaid "Lemmikloomade pidamise eeskiri". Internetis ringlevates vanemates kokkuvõtetes on veel juttu 20-meetrisest rihmast ja meetrisest lühikesest rihmast — see nõue pärineb 2002. aasta eeskirjast, mis tunnistati kehtetuks juba ammu, ja kehtivas tekstis seda ei ole. See artikkel on kirjutatud kehtiva teksti järgi.

Üks hoiatus kohe alguses: me ei ole juristid ega järelevalveasutus. Allikad on artikli lõpus lingitud ja kui midagi tundub teie olukorra jaoks piiripealne, on õige aadress Rakvere linnavalitsus, mitte loomahotell.

Kellele see kehtib

Eeskiri kehtib Rakvere linna haldusterritooriumil. Rakvere vallal on oma, eraldi eeskiri, ja need kaks ei ole sõna-sõnalt samad. Kui teie kodune aadress on Sõmeru, Lepna, Uhtna või mõni muu vallaküla, siis vaadake oma valla määrust — aga linnas jalutades kehtivad teile linna reeglid.

Mõiste "lemmikloom" tähendab siin rohkemat kui koera. Suur osa nõuetest on sõnastatud lemmiklooma, mitte koera kohta, ja puudutab seega ka kassi.

Kiip ja register — kus tekib segadus

See on koht, kus kaks tõde lähevad omavahel sassi ja kumbki neist ei ole vale.

Eestis ei ole üldist seadust, mis kohustaks iga koera või kassi kiibistama. Põllumajandus- ja Toiduamet ütleb sedasama: üldjuhul on märgistamine ja registreerimine soovituslik. Kohustus tekib eraldi juhtudel — näiteks reisimiseks — ja seal, kus kohalik omavalitsus on selle oma eeskirjaga kohustuslikuks teinud.

Rakvere linn on täpselt üks neist omavalitsustest. Linna eeskirja järgi:

• Rakvere linnas peetav koer ja kass peab olema märgistatud mikrokiibiga, millel on unikaalne kood.
• Kiip tuleb panna kolme kuu jooksul looma sündimisest või omandamisest.
• Märgistatud loom tuleb viie päeva jooksul pärast kiibistamist registrisse kanda.
• Registrisse lähevad kiibi kood, looma liik ja lühikirjeldus ning omaniku nimi, isikukood, elukoht ja kontaktandmed.

Kiibistamise teeb loomaarst ja see käib loomaomaniku kulul. Registreerimiseks suunab linn omanikud Lemmikloomaregistrisse LLR (llr.ee) — kui te ei ole kindel, kas teie loom seal juba on, tasub see üle kontrollida enne, kui uut kiipi minna panema.

Tabeli viimane veerg tähendab seda, mida ta ütleb: kiip ei ole meie juures hoiule võtmise tingimus ja me ei keeldu kiibita koerast. Me lihtsalt soovitame seda tungivalt, sest kadunud looma puhul on kiip kõige kindlam viis omanik üles leida. Vaktsiininõuded on hoopis teine asi ja neist ei tee me erandeid — need on kirjas nõuete ja kodukorra lehel.

Lõastamine, suukorv ja kohad

Eeskiri ei ütle "avalikus kohas", vaid loetleb kohad nimeliselt. See on hea uudis, sest nii ei pea arvama.

Lisaks kehtib suukorvinõue: kasvult või käitumiselt ohtlik koer peab neis kohtades kandma suukorvi. Eeskiri ei defineeri, kui suur on "kasvult ohtlik" — see on hinnanguline ja praktikas otsustab selle üle järelevalve. Kui teil on suur koer, kelle käitumine võõraste seltsis on ettearvamatu, on suukorv niikuinii mõistlik ka ilma määruseta.

Teine erand lõastamisest on teenistuskoer teenistusülesannet täites. Jahikoera erandit kehtiv linna eeskiri ei sisalda, kuigi linna kodulehel on see varasemast tekstist veel alles — kahtluse korral usaldage Riigi Teataja teksti.

Kus Rakveres tegelikult jalutada tasub — millised rajad, millal ja kellele —, oleme kirjutanud eraldi artiklis kus Rakveres koeraga jalutada.

Koristamine ja paar keeldu, mida keegi ei mäleta

Reostuse peab loomapidaja viivitamatult koristama. Sõna "viivitamatult" tähendab kohe, mitte tagasiteel. See on eeskirja kõige lihtsam ja kõige sagedamini rikutud punkt ning ka see, mille pärast naabrid tegelikult linnavalitsusse kirjutavad.

Kaks vähem tuntud keeldu samas paragrahvis:

• Lemmiklooma ei tohi ujutada avalikult kasutatavas veekogus ega purskkaevus.
• Nakkusohtlikku looma ei tohi avalikku kohta viia. See puudutab reaalselt näiteks koera, kellel on kennelköha — sel ajal ei käida ei koertepargis ega hoius.

Ja üks nõue, mis puudutab kodu, mitte tänavat: kui teil on maa-ala, kus koer saab vabalt liikuda, peab sissepääs olema tähistatud sildiga koera olemasolu kohta. See vana hea "Ettevaatust, kuri koer" ei ole naljasilt, vaid eeskirja punkt.

Mis juhtub, kui reeglit rikutakse

Siin tasub olla täpne, sest hirmujutte on rohkem kui fakte.

Ettekirjutus ja sunniraha. Järelevalvet eeskirja täitmise üle teeb omavalitsus. Ettekirjutuse täitmata jätmisel on iga kord rakendatava sunniraha ülemmäär 6400 eurot. See on ülemmäär, mitte tavaline summa.

Väärteotrahv. Lemmikloomade pidamise eeskirja rikkumise eest juhul, kui see põhjustas ettevaatamatusest varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, on karistus rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Trahviühik on 8 eurot, seega kuni 1600 eurot. Tähelepanu tasub pöörata tingimusele: lahtine koer, kes kellelegi kahju ei tekitanud, selle sätte alla ei lähe — lahtine koer, kes hammustas või lõhkus, läheb küll. Väärteo kohtuväline menetleja on linnavalitsus või politsei.

Looma äravõtmine. Eeskirja oluliste või korduvate rikkumiste korral — eeskätt siis, kui rikkumisega kaasneb vahetu oht inimese elule või tervisele — on omavalitsusel õigus lemmiklooma pidamisega seotud kohustused üle võtta ning loom senisest asukohast ära viia. See on äärmuslik meede ja seda ei rakendata koristamata jäänud kuhja pärast, aga see on olemas.

Mida hoiule andmine sellest kõigest puudutab

Väga vähe — ja see on hea uudis.

Eeskiri nõuab registriandmete muutmist siis, kui loom võõrandatakse või kui pidamise kohustus antakse üle pikemaks perioodiks kui kolm kuud. Tavaline puhkusereis või paarinädalane hoius jääb sellest piirist selgelt allapoole ja midagi teatada ei ole vaja. Kui aga tegemist on tõesti pika perioodiga — töölähetus välismaale, mitmekuine ravi —, siis tasub see punkt üle lugeda.

Meie asume ise Rakvere linnas, nii et koer, kes on meie juures hoius, on samade reeglite all: lõastatud jalutuskäikudel, koristatud järelt, nakkusohtlikult haiget looma me sisse ei võta. Meie enda nõuded — vaktsiinid, parasiiditõrje, mida kaasa võtta — on koos korduma kippuvate küsimustega eraldi kirjas ja need on osaliselt rangemad kui linna eeskiri, sest üks koer üksi kodus ja mitu koera ühes majas ei ole sama olukord.

Ausalt: millal see artikkel teid ei aita

Kui teie mure on "koer tõmbab rihma otsas nii, et jalutamine on piin" või "koer läheb teiste koerte peale kurjaks", ei ole eeskiri teie probleem ega lahendus. Kohustus on siis niikuinii täidetud — koer on rihmas — ja edasi on tegemist treeningu, mitte juuraga. Sellisel juhul on õige järgmine samm koerakoolitaja, mitte määruse lugemine.

Sama kehtib naabritüli kohta. Ulguv koer, hirmutav koer trepikojas, aeda mitte püsiv koer — need lahenevad tavaliselt kiiremini otsese jutuajamise kui ettekirjutuse kaudu. Eeskiri on olemas siis, kui jutuajamine ei aita.

Kokkuvõtteks

Rakveres on koeraomanikule neli asja, mis tegelikult loevad: kiip ja register on linnas kohustuslikud, avalikus kohas on koer lõastatud, järelt koristatakse kohe ja laste mänguväljakule ei minda. Ülejäänu on nüansid, mida enamik omanikke ei koge kunagi.

Kui te just kolisite Rakverre või võtsite hiljuti koera, tehke ära see üks asi, mis kõige sagedamini tegemata jääb: kontrollige, kas kiibi andmed registris on teie andmed, mitte kasvataja või eelmise omaniku omad. Vale telefoninumber registris on täpselt sama hea kui kiibi puudumine.

Kui plaanite koera meie juurde hoiule tuua, vaadake üle nõuded ja kodukord — ja kui midagi jääb segaseks, helistage või kirjutage, see on kiirem kui määruse lugemine.

Kui vajate Rakveres või mujal maakonnas loomaarsti, on kliinikud, aadressid ja valveaja korraldus koos ühes kohas: loomaarstid Lääne-Virumaal.