Koera karvavahetus ja aluskarva eemaldamine

Kaks korda aastas juhtub paljudes kodudes sama asi: karva on kõikjal. Diivanil, riietel, toidus, kohvis. Ja siis tuleb mõte, mis tundub loogiline ja on tegelikult kahjulik — "äkki pügame ta lihtsalt lühikeseks".

See artikkel selgitab, miks see mõte enamiku koerte puhul halb on ja mis selle asemel töötab.

Kaks karva, mitte üks

Enamikul põhjamaistel ja töökoertel — huskyl, spitsil, malamuudil, retriiveril, saksa lambakoeral, corgil ja paljudel teistel — on kaks karvakihti:

• Pealiskarv (kattekarv) on pikem, jämedam ja kannab värvi. See tõrjub vett ja mustust ning kaitseb nahka päikese ja kriimustuste eest. See kasvab aeglaselt.
• Aluskarv (aluskuub) on lühem, pehme ja tihe. See on isolatsioonikiht — hoiab talvel sooja ja suvel jahedat, sest tihe õhukiht naha ligi töötab mõlemas suunas.

Just aluskarv on see, mis kaks korda aastas suurte tuustidena välja tuleb. Pealiskarv langeb pidevalt ja vähehaaval.

Miks pügamine on halb mõte

Kui topeltkarvaga koera pügada, lõigatakse mõlemat kihti korraga. Aluskarv kasvab kiiresti tagasi, pealiskarv aeglaselt. Tulemus on karvkate, kus tihe aluskuub on alles, aga kaitsev pealiskiht mitte.

Praktiline tagajärg:

• Koeral läheb palavam, mitte jahedam. Kaitsev pealiskiht, mis peegeldas päikest, on kadunud, aga isolatsioon on alles.
• Nahk on päikesele avatud. Päikesepõletus ja pikaajaliselt suurem nahakahjustuse risk on päris, eriti heleda nahaga koertel.
• Karv võib kasvada tagasi ebaühtlaselt. Osal koertel jääbki karv laiguti hõredaks või katkiseks ja seda ei paranda ükski järgmine lõikus.
• Isoleeriv omadus halveneb ka talveks.

Erandiks on meditsiiniline põhjus — operatsioon, tõsine vilditus, mida ei ole enam võimalik valutult harutada, või naha ravi. Sellisel juhul on pügamine õige otsus ja seda otsustab loomaarst või groomer, mitte kuum ilm.

Mida siis teha

Aluskarva eemaldamine (deshedding). See tähendab surnud aluskarva väljakammimist ja -pesemist, jättes pealiskarva puutumata. Õigesti tehtuna eemaldab see suure osa sellest karvast, mis muidu kodus maha kukuks — ja koera enda soojusregulatsioon jääb terveks.

Põhjalik hooldus koosneb tavaliselt kolmest osast:

1. Eelkammimine. Sasipundarid tulevad välja enne vett, sest märg vilditud karv tõmbub veel tihedamaks.
2. Pesu ja korralik kuivatamine. Just kuivatamine surve all lükkab lahtise aluskarva juurtest välja — see on selle töö tegelik mootor, mitte hari.
3. Järelkammimine. Alles siis tuleb suurem osa surnud karvast kätte.

Kodus võite teha esimest ja kolmandat osa. Keskmine osa on see, kus vahend loeb: tavaline fööniga kuivatamine ei tee sama tööd.

Mida kodus teha

Kammige regulaarselt, mitte kampaania korras. Kümme minutit iga paari päeva tagant on tunduvalt tõhusam kui tund aega kord kuus — ja koera jaoks palju talutavam.

Kasutage õiget vahendit:

• Alusvillakamm või rehakamm — jõuab aluskarvani ilma pealiskarva rebimata.
• Slicker-hari — pinna ja sabaotste jaoks.
• Kummihari — lühikese sileda karvaga koertele, kus alusvillakamm ei ole vajalik.

Vältige liiga teravaid "karvaeemaldajaid", mis pealiskarva lõikavad. Kui vahendi järel jäävad harjale lõigatud karvaotsad, mitte terved karvad, teeb see kahju.

Kammige kihiti, mitte pealt üle. Tõstke karv ühelt kohalt üles ja kammige alt ülespoole, siis liikuge edasi. Pealt üle libisev hari eemaldab ainult selle, mis juba niikuinii välja kukkumas oli.

Ärge peske liiga tihti. Sage pesemine kuivatab nahka ja teeb karva olukorra halvemaks, mitte paremaks. Karvavahetuse ajal on üks korralik pesu ja kuivatamine rohkem väärt kui kolm kiiret pesu.

Millal karvavahetus toimub

Enamik topeltkarvaga koeri vahetab karva kevadel ja sügisel, ajendiks pigem päevavalguse pikkus kui temperatuur. Just seetõttu vahetavad toas elavad koerad karva sageli aastaringselt vähehaaval — kunstlik valgus segab signaali ära.

Kevadine vahetus on tavaliselt intensiivsem: talvine paks aluskuub tuleb korraga maha. Sügisene on hajusam.

Kui karva tuleb ebatavaliselt palju, laikudena või paljastades nahka, ei ole tegemist tavalise karvavahetusega. Laiguline karvakadu, sügelemine, punetus või lõhn on loomaarsti küsimus — parasiidid, allergia ja kilpnäärme alatalitus näevad välja nagu "karvavahetus", aga ei ole seda.

Karvatüübid ja mida nad vajavad

Topeltkarvaga koer (husky, spits, malamuut, retriiver, lambakoer, corgi) — ei pügata. Vajab aluskarva eemaldamist, eriti kaks korda aastas.

Lühike sile karv (labrador, mops, staffordshire) — pügamist ei vaja. Kummihari karvavahetuse ajal teeb kodus elu oluliselt puhtamaks. Karva tuleb rohkem, kui inimesed ootavad — lühike karv ei tähenda vähe karva.

Kasvav karv (pudel, bichon, maltese, shih tzu) — need koerad ei vaheta karva samamoodi, vaid nende karv kasvab pidevalt ja vildib end kokku. Neid tuleb pügada, tavaliselt iga 6–10 nädala tagant, ja kammida kodus vahepeal.

Traatkarv (paljud terjerid, schnauzerid) — vajab trimmimist, mitte pügamist. Pügamine muudab traatkarva pehmeks ja tuhmiks ning värv kahvatub. Rohkem sellest artiklis koera trimmimine — kui tihti ja miks.

Kui palju tööd on omal ja kui palju mõtet spetsialistil

Kodune kammimine on igapäevane hoolitsus ja seda ei asenda miski. Aga karvavahetuse tipp — see nädal või kaks, kus tundub, et koerast tuleb teine koer välja — on täpselt see hetk, kus põhjalik pesu ja professionaalne kuivatamine annab kõige suurema vahe. Ühe korraliku hooldusega tuleb korraga ära see kogus karva, mille kodune kammimine koguks nädalatega.

Meie koertejuuksuri lehel on kirjas, mida pesemine ja grooming sisaldavad ning mis need maksavad. Kui koer on meil parasjagu hoius, saab hoolduse teha samal ajal — see on kõige mugavam hetk ja te ei pea eraldi sõitu tegema. Vaadake ka võrdlust koera pesemine kodus või professionaali juures.

Kokkuvõtteks

Karv ei ole probleem, mida lahendada — see on organ, millel on ülesanne. Topeltkarvaga koera puhul on eesmärk eemaldada surnud aluskarv ja jätta pealiskarv rahule. Kasvava karvaga koera puhul on eesmärk hoida karv lõigatud ja vilditumata.

Kui te ei ole kindel, kumba tüüpi teie koer kuulub, küsige — see on üks lihtsamaid küsimusi, millele vastata, ja üks kallimaid, millele valesti vastata.