Koera pesemine kodus või professionaali juures?

Koera pesemine on üks põhilisi hooldusprotseduure, aga kas seda teha kodus vannis või viia koer professionaali juurde? Mõlemal variandil on oma koht — ja vastus sõltub rohkem koera karvatüübist kui teie ajakavast.

Alustame kohe ausalt: enamiku lühikarvaliste koerte puhul on kodune vann täiesti piisav ja te ei pea meile selle eest maksma. Vahe tekib siis, kui karv on paks, pikk või topeltkihiline. Miks täpselt — sellest räägibki see artikkel.

Miks inimeste šampoon koera nahale ei sobi

See on kõige levinum kodune viga ja seda ei paranda kogus ega loputamine.

Inimese nahk on happeline, pH umbes 5,5, ja kõik inimeste šampoonid on selle järgi tehtud. Koera naha pH jääb tavaliselt vahemikku 6,2–7,4 — seega tunduvalt neutraalsem. Kui pesete koera inimeste tootega, viite naha pH valesse suunda ja lõhute koos sellega naha loomulikku kaitsekihti.

Lisaks on koera marrasknahk inimese omast õhem ja karvanääpsusid on tihedamalt. See tähendab, et pesuained tungivad läbi kiiremini, mitte aeglasemalt — koera nahk ei ole vastupidavam, vaid tundlikum.

Praktiline tagajärg ei tule alati kohe. See tuleb kolmandal-neljandal korral: kuiv kõõmane nahk, sügelemine, lakkumine, tuhm karv. Ja siis otsitakse põhjust toidust.

Sama kehtib beebišampooni, "loodusliku" seebi ja nõudepesuvahendi kohta. Nõudepesuvahend on mõeldud rasva lahustama ja teeb seda ka naha kaitserasvaga. Ainus erand on loomaarsti soovitatud ravišampoon, mille puhul järgige tema juhist, mitte seda artiklit.

Vee temperatuur

Vesi peab olema leige, mitte soe. Hea mõõdupuu on käsivarre siseküljega kontrollimine: kui teile tundub mõnusalt soe, on koerale juba liiga kuum.

Koer ei higista nii nagu inimene ja reguleerib kehatemperatuuri halvemini, seega talub ta kuuma vett tunduvalt kehvemini. Kuum vesi laiendab nahakapillaare, suurendab sügelust ja kuivatab nahka kiiremini kui šampoon ise. Paksu karvaga koeral on veel üks probleem: soojus jääb karva alla kinni ega pääse välja.

Kaks pisiasja, mis muudavad pesemise koera jaoks talutavaks: pange vanni või dušinurka libisemisvastane matt, ja alustage käppadest ülespoole, mitte peast. Vesi pähe on peaaegu iga koera jaoks kõige ebameeldivam osa — jätke see viimaseks ja kasutage seal pigem niisket lappi.

Kammige enne pesu, mitte pärast

Sõlmed tuleb karvast välja saada enne vette minekut. Märg sõlm tõmbub kokku ja muutub tihedamaks — pärast pesu on sama sõlm juba kõvem ja valusam lahti harutada, sageli nii, et ainus lahendus on see maha lõigata.

Läbi kammitud karv puhtub ka paremini: šampoon jõuab nahani ja loputusvesi pääseb tagasi välja. Kui koeral on rohkem sõlmi, kui jõuate rahulikult läbi töötada, on see üksi juba põhjus lasta pesu teha professionaalil.

Loputamine — kaks korda kauem, kui arvate

Šampoonijääk karva juurtes on nahaärrituse levinud põhjus. Reegel on lihtne: loputage seni, kuni vesi on täiesti selge, ja siis veel natuke. Paksu aluskarvaga koeral tähendab see, et peate vett suunama karva sisse, mitte ainult peale — pealispinnalt jookseb vesi lihtsalt maha ja alumine kiht jääb seebiseks.

Kuivatamine on see samm, mille kõik vahele jätavad

Kui te loete sellest artiklist ainult ühe lõigu, lugege seda.

Märg karv rätikuga üle tõmmata ja koer õue lasta ei ole kuivatamine. Paksu või topeltkarvaga koeral jääb niiskus aluskarva kinni ja nahk püsib märg tunde. Soe niiske nahk karva all on bakteritele ideaalne kasvukeskkond ja just nii tekivad hot spot'id ehk äge niiske dermatiit: kiiresti laienev punetav märguv laik, mis eile veel puudus ja täna on peopesa suurune.

Ohus on eelkõige tiheda aluskarvaga tõud — huskyd, spitsid, retriiverid, lambakoerad, corgid. Neil võib nahk jääda märjaks ka siis, kui pealiskarv on juba kuiv ja koer näeb välja kuivatatud.

Teine tagajärg on vähem dramaatiline, aga sagedasem: poolkuiv paks karv vildib end kokku. Sõlmed, mis tekivad märja karva kuivades, on tihedamad kui need, mis tekivad kammimata jätmisest.

Mida kodus teha:

• Rätikuid rohkem, kui plaanisite. Suruge, ärge hõõruge — hõõrumine tekitab sõlmi.
• Kammige kuivamise ajal, mitte alles pärast. Karv kuivab kammituna sirgemaks ja kiiremini.
• Fööniga ainult kõige jahedamal astmel ja pidevas liikumises. Inimese föön annab kitsa kuuma joa; koer vajab vastupidist — palju leiget õhku laiali.
• Kontrollige nahka, mitte karva. Lükake karv sõrmedega laiali kaenlaalustes, kubemes, kõrvade taga ja saba all. Kui nahk on seal niiske, ei ole koer kuiv.
• Mitte kunagi märja karvaga õue külma kätte ega magama.

Groomeri kuivati töötab teisel põhimõttel: see ei aurusta vett, vaid lükkab selle õhuvooluga karvast välja, alustades juurtest. Just seepärast saab professionaal paksu karva kuivaks tunduvalt kiiremini ja päriselt naha tasandini. Meie pesemisteenuse juures kuivatame sooja õhuga rahulikus tempos — koer läheb koju kuivana, mitte "peaaegu kuivana".

Topeltkarv on eraldi juhtum

Topeltkarvaga koeral ei ole pesemine karva pikkuse küsimus, vaid aluskuue küsimus. Pesu ja kuivatamine on tegelikult see, mis surnud aluskarva juurtest lahti lööb — hari korjab pärast lihtsalt kokku selle, mille vesi ja õhk juba lahti tegid.

See on ka põhjus, miks karvavahetuse tipul annab üks korralik pesu rohkem tulemust kui kolm nädalat kammimist. Pikemalt kirjutasime sellest artiklis koera karvavahetus ja aluskarva eemaldamine.

Traatkarvaga koerte puhul on veel üks nüanss: sage pesemine pehmendab traatkarva ja muudab värvi tuhmimaks. Neil koertel on olulisem trimmimine kui pesemine.

Kodus vs professionaalne — otsene võrdlus

Tabel ei ütle, et kodune pesu on halb. See ütleb, et kodune pesu lahendab pinnase ja professionaalne lahendab aluskihi.

Millal kodus, millal professionaali juurde

Kodune pesu sobib, kui koer on pärast jalutuskäiku porine, kui on vaja suvist kiiret värskendust, kui koeral on lühike sile karv ja kui ta on pesemisega harjunud ega pinguta vastu.

Professionaali juurde tasub minna, kui koeral on pikk või topeltkarv, kui tekivad korduvad sõlmed, kui koer vajab trimmimist, kui koeral on nahaprobleeme ja vaja on spetsiifilisi tooteid, või kui te ei ole veendunud, et saate ta päriselt kuivaks.

Ja üks aus erand: kui koer paneb kodus pesemisele tõsiselt vastu — libiseb, väriseb, üritab põgeneda, käitub agressiivselt —, ärge jätkake jõuga. Iga selline kord teeb järgmise korra raskemaks. Öelge sellest ette ja laske teha rahulikus tempos, vajadusel mitmes osas.

Hea rusikareegel: kodune pesu vahepealseks hoolduseks, professionaalne pesemine regulaarselt.

Kui tihti on liiga tihti

Enamik koeri vajab pesemist iga 4–8 nädala tagant. Liiga sage pesemine eemaldab karvast loomulikud õlid ja tulemuseks on kuiv nahk, kõõm ja — paradoksaalselt — kiiremini määrduv karv, sest kaitsekiht on kadunud.

Märgid, et pesete liiga tihti: kõõm, sügelemine ilma parasiitideta, tuhm või elektriline karv, punetav nahk kõhu all.

Erandid on olemas. Väga aktiivne koer, kes on pidevalt porine, võib vajada pesemist tihedamini — sellisel juhul kasutage lihtsalt vett ilma šampoonita, see eemaldab mustuse ega puuduta rasvakihti. Allergia või nahahaigusega koera pesemisgraafiku ja tooted määrab loomaarst ning tema juhis käib alati üldsoovitusest üle.

Kokkuvõtteks

Kõige paremini toimib kombinatsioon: kodune hooldus jooksvalt, professionaalne pesemine regulaarselt. Kaks asja, mida kodus mitte kunagi kokku hoida — õige šampoon ja kuivatamiseks kuluv aeg. Kõik ülejäänu andestab.

Kui koer on parasjagu meie juures hoius, saab pesu teha samal ajal ja te ei pea eraldi sõitu tegema — kirjeldasime, mida teenus sisaldab, pesemisteenuse lehel, ja kui koer vajab lisaks lõikust või trimmimist, on õige valik grooming. Ainult küünte lõikamine on omaette lühike visiit, milleks pesu ei ole vaja.