Lemmikloomaga reisimine või hoidu jätmine?

Me peame loomahotelli ja meil oleks lihtne kirjutada artikkel sellest, miks koera kaasavõtmine on halb mõte. See ei oleks aus.

Paljude reiside puhul on kaasavõtmine selgelt parem valik — ja mitte ainult koerale. Autoreis Eestis või lähiriikides, matkamine, suvila, sugulaste juurde sõit: kui sihtkoht on koerale niikuinii tegevust pakkuv ja majutus lubab looma, siis ei ole mingit põhjust otsida hoiukohta.

Küsimus ei ole seega "kas kaasa või hoidu". Küsimus on, millisele reisile koer päriselt sobib — ja seda otsustab reis, mitte koeraomaniku süütunne.

Otsustustabel

Tabelis on üks rida, mis üllatab kõige rohkem inimesi: linnapuhkus. Koer on seotud oma inimesega, nii et kaasavõtmine tundub loomulik — aga päevad, mis mööduvad kuumas linnas rihma otsas kohvikute ees oodates, ei ole koera jaoks puhkus. Kui te olete päevad väljas, on kaasas olek ainult nimeline. Vaadake ka, kuhu koer puhkuse ajaks jätta.

Dokumendid: alustage kolm kuud varem

Siin ei ole ruumi improviseerimiseks, sest osa nõudeid on ajalised ja neid ei saa tagantjärele täita.

Mikrokiip. Koeral, kassil ja valgetuhkrul peab olema mikrokiip (või enne 3. juulit 2011 tehtud selgelt loetav tätoveering). Kiip peab olema paigaldatud enne marutaudi vaktsineerimist — vastupidises järjekorras tehtud vaktsiin ei kehti reisi mõttes ja tuleb uuesti teha.

Euroopa Liidu lemmikloomapass. Teise EL-i riiki sõites peab loomal kaasas olema volitatud loomaarsti väljastatud EL-i lemmikloomapass. Sinna kantakse looma kirjeldus, kiibi number ja vaktsineerimisandmed.

Marutaudi vaktsiin ja 21 päeva. Esmase vaktsineerimise ajal peab loom olema vähemalt 12 nädala vanune ning pärast esmast vaktsineerimist tuleb enne reisi oodata vähemalt 21 päeva. Praktikas tähendab see, et kutsikaga saab kõige varem reisida umbes 15 nädala vanuselt.

Oluline nüanss, mis säästab palju närve: kui kordusvaktsineerimine tehakse enne eelmise kehtivuse lõppu, uut 21 päeva ootama ei pea. Kui aga kehtivus jõudis vahepeal lõppeda, loetakse järgmine süst uuesti esmaseks vaktsineerimiseks — ja ooteaeg algab otsast peale.

Paelussitõrje Soome, Iirimaale, Maltale, Norrasse ja Põhja-Iirimaale. Nendesse sihtkohtadesse minnes tuleb koerale teha alveokokk-paelussi (Echinococcus multilocularis) tõrje 24–120 tundi enne sisenemist. Selle teeb loomaarst ja märgib passi. Eesti pere jaoks, kes plaanib laevaga Helsingisse, on see kõige sagedamini unustatud punkt — ja seda ei saa sadamas ära teha.

Loomade arv. Ühe reisijaga võib kaasas olla kuni viis looma. Suurema arvu puhul kehtivad eraldi reeglid.

Pange tähele, et see kõik on reisinõue, mitte hoiunõue. Eestis on marutaudi vastu vaktsineerimine niikuinii kohustuslik: loom tuleb vaktsineerida hiljemalt 21. elunädalaks ja seejärel korduvvaktsineerida vähemalt iga 24 kuu järel. Mida meie hoiule tulles nõuame, on kirjas nõuete ja kodukorra lehel ja lahti seletatud artiklis millised vaktsiinid on loomahotelli jaoks vaja.

Väljaspool EL-i minnes on nõuded riigiti erinevad ja võivad muutuda — kontrollige alati Põllumajandus- ja Toiduameti lehelt ja sihtriigi enda ametiasutusest, mitte foorumist.

Auto

Auto on ainus transpordiviis, mille puhul te kontrollite kõike: tempot, peatusi, temperatuuri ja seda, kes koera kõrval istub. Just seepärast on autoreis peaaegu alati see variant, kus kaasavõtmine töötab.

Kinnitage loom ära. Puur, turvarihm või pakiruumi võre — vabalt ringi liikuv koer on ohtlik nii endale kui juhile ja äkkpidurdusel muutub ta massiks, mis lendab ettepoole.

Peatused iga paari tunni tagant. Vesi, jalutuskäik rihma otsas, hetk lihtsalt seista. Tempo, mis sobib teile, ei sobi tingimata koerale.

Ärge jätke looma parklasse ootama. See on selle peatüki kõige tähtsam lause. Auto sisemus soojeneb päikese käes kiiresti ka siis, kui väljas tundub jahe, ja praokil aken ei lahenda seda. "Ma olen viis minutit ära" muutub kassas järjekorras kahekümneks. Kui reis eeldab, et koer peab autos ootama, ei ole see koera jaoks reis, vaid ooteruum.

Autohaigus on ravitav. Kui koeral tuleb sõidul ila, oksendamine või tugev värisemine, rääkige sellest loomaarstiga enne reisi, mitte esimesel bensiinijaamas. Osal koertest on tegemist ärevusega, osal tasakaaluelundiga, ja lahendused on erinevad.

Laev

Laev on autoreisi loomulik pikendus ja enamiku loomade jaoks talutavam kui lend. Tingimused erinevad aga laevafirmade ja liinide kaupa väga palju: kus loom sõidu ajal viibib, kas ta tohib autosse jääda, kas on lemmikloomasõbralikud kajutid või puurid, kas on vaja eelnevalt broneerida.

Reegel on lihtne: broneerige looma koht samal ajal kui enda oma ja lugege konkreetse liini tingimused läbi. Kohapeal selgub liiga hilja, et kohti oli piiratud arv.

Lennuk

Lend on ainus transpordiviis, mille puhul me soovitame ausalt kaks korda mõelda.

Väikese looma jaoks, kes mahub salongi omaniku jalgade juurde, on lend sageli talutav. Suurema koera jaoks tähendab see aga pikka aega puuris pagasiruumis, ilma teieta, koos müra, rõhu- ja temperatuurimuutustega. Sellele lisandub lennufirmade oma reeglistik, mis muutub sageli ning erineb ka sama firma eri liinidel: lubatud puuri mõõdud, kaalupiirangud, hooajalised keelud kuuma või külma ilma tõttu ja tõupiirangud lühikoonulistele koertele (mops, buldog, bokser), kelle hingamine on kõrgusel ja stressis eriti haavatav.

Ausalt: kui reis eeldab lendamist ja tegemist on puhkusereisiga, on hoid enamasti loomale kergem valik. Lend on mõistlik siis, kui tegemist on kolimise või mitmekuulise äraolekuga — olukorraga, kus alternatiiv ei ole "kaks nädalat hoius", vaid "pool aastat ilma omanikuta".

Majutus, mis lubab looma

"Lemmikloomasõbralik" tähendab praktikas väga erinevaid asju. Enne broneerimist küsige otse:

• Kas looma tohib tuppa üksi jätta? Väga paljudes kohtades ei tohi — ja see üksainus lause otsustab ära terve teie päevakava.
• Kas on lisatasu ja kas see on ööpäeva või kogu perioodi kohta?
• Kas on suuruse- või tõupiiranguid?
• Kus saab koeraga jalutada ja kus mitte?
• Kas naaberruumid on lähedal — ehk kui koer õhtul ulub, mis siis saab?

Kirjutage vastused kirja teel, mitte telefonis. Broneeringu tingimus, mis on ainult suuline, ei ole tingimus.

Stressimatemaatika

Kõige sagedasem eeldus on, et koeraga koos olek on alati parem kui eemalolek. See ei pea alati paika, sest koera jaoks ei ole oluline ainult see, kellega ta on, vaid ka see, kas päev on ennustatav.

Pange kaalule kaks asja.

Kaasavõtmise koormus on muutuv keskkond koos teiega: uued lõhnad, uus ruum iga paari päeva tagant, pikk sõit, katkine rutiin — aga tuttav inimene kõrval. Kui te olete päeval kohal ja tegevused on koerale sobivad, kaalub tuttav inimene muu üles.

Hoiu koormus on võõras keskkond ilma teieta, aga kindla rütmiga: sama söögiaeg, samad jalutuskäigud, sama inimene igal hommikul. Enamik koeri kohaneb sellega kolme päevaga — kirjutasime sellest pikemalt loos kas koer stressab loomahotellis.

Halvim kombinatsioon on nende kahe vahepealne variant: koer on kaasas, aga jääb päevaks üksi võõrasse hotellituppa. Siis on tal korraga uus keskkond, katkine rutiin ja üksiolek. Just see on olukord, kus kaasavõtmine, mis pidi olema lahkem valik, on tegelikult karmim kui hoid.

Ja üks aus küsimus lõpuks: kui palju te reisist ise loobute? Kui vastus on "õhtusöökidest, muuseumidest ja pooltest päevadest", siis on mõlemal poolel halb reis.

Kokkuvõtteks

Võtke loom kaasa, kui reis on tema jaoks samuti reis: auto, tegevust pakkuv sihtkoht, majutus, kus ta tohib olla, ja teie kohalolek suurema osa päevast. Sel juhul on see parem valik ja meie ütleme seda rõõmuga.

Jätke ta hoidu siis, kui reis on inimeste oma: lennuk, kuumus, linn, pikad päevad väljas. Sel juhul ei ole hoid järeleandmine, vaid täpselt see, mille jaoks ta olemas on.

Kui olete variante kaalumas, vaadake kõik viis läbi artiklis kuhu koer puhkuse ajaks jätta. Kui hoid tundub õige, on meie koerahoiu leht hea koht alustada ja hinnad koos tingimustega on hinnakirjas — ja päringu võib saata ka siis, kui te ei ole veel midagi otsustanud.