Yorkshire’i terjeri karvahooldus — viis minutit päevas
Yorkshire’i terjeri siidkarv kasvab pidevalt ja vildib kiiresti. Igapäevane kammimine, kutsikalõikus, matikohad, pesemine ja see, millal karv tuleb lõigata.

Selles artiklis
Yorkshire’i terjeri karv käitub rohkem nagu inimese juus kui nagu tavaline koerakarv. See ei kasva teatud pikkuseni ja jää seisma, vaid kasvab pidevalt edasi. Aluskarva on tal vähe või üldse mitte, mistõttu hooajalist karvavahetust praktiliselt ei toimu — diivanil karva ei ole, riietel ei ole ja tolmuimeja ei täitu.
Just see teeb yorkshire’ist koera, kelle hooldust on kõige kergem edasi lükata. Ükski märk ei tuleta seda meelde. Topeltkarvaga koera puhul annab kevadine karvatuisk endast ise teada; siidkarvaga koera puhul ei juhtu nädalate kaupa midagi nähtavat, kuni ühel päeval on kõrva taga sõlm, mis eelmisel nädalal oli veel juuksekarva jämedune.
Selle artikli mõte on üks lause: viis minutit iga päev on lihtsam kui üks pahur tund kord kuus, ja siidkarva puhul on see vahe suurem kui ühelgi teisel karvatüübil. Pilt artikli päises on meil hoius käinud yorkshire’i terjerist — see ongi kõik, mida me tõukogemuse kohta väidame.
Siidkarv ei ole tavaline koerakarv
Siidkarv on peen, sile ja läikiv ning kasvab pidevalt, nagu inimese juus. Karva läbimõõt on väike, mis tähendab kahte asja korraga: karv on pehme ja ilus, ja karv murdub kergesti. Aluskarv, mis topeltkarvaga koeral karva üksteise küljest lahus hoiab, siin puudub.
Praktiline tagajärg on see, et üksik lahtine karv ei kuku maha, vaid jääb naabrite külge kinni. Sinna, kus tekib hõõrdumist või niiskust, keerdub see kolme-nelja päevaga tihedaks sõlmeks, mis omakorda korjab enda külge järgmisi karvu. Nii sünnib matt: mitte määrdumisest, vaid liikumisest.
Karvatüüpide üldine jaotus — topeltkarv, traatkarv, siidkarv, lühike sile karv, lokkis karv — on kirjas koeratõugude ja karvahoolduse lehel. Kui mõni sõna selles artiklis jääb segaseks, on need kõik lahti seletatud sõnastikus.
Üks levinud arusaamatus tasub kohe ära öelda. Kuna yorkshire karva ei aja, nimetatakse teda sageli allergikule sobivaks koeraks. Karva ta tõesti maha ei jäta, aga allergiat ei põhjusta karv ise, vaid koera süljes ja nahakestades olevad valgud. Täiesti hüpoallergeenset koera ei ole olemas. Kui peres on allergik, on see küsimus oma arstile, mitte groomerile ega kasvatajale.
Näitusekarv ja praktiline lõikus
Yorkshire’i tuntud pilt — läikiv karv põrandani, lahk mööda selgroogu — on näitusekarv. See on omaette maailm: karv kasvatatakse aastaid, hoitakse õlis ja pakitakse jalutuskäikude ajaks paberitesse, et ta ei murduks. Seda tööd tehakse iga päev ja seda ei ole võimalik teha poole kohaga.
Peaaegu iga kodus elava yorkshire’i jaoks on õige vastus teine: ühtlaselt lühem lõikus, mida kutsutakse kutsikalõikuseks. See ei ole odavam versioon näitusekarvast, vaid teine eesmärk. Koer, kes käib pargis, metsas ja vihma käes, ei saa kanda karva, mis ulatub maani.
| Näitusekarv | Kutsikalõikus | |
|---|---|---|
| Pikkus | Kuni põrandani | Kehal ühtlaselt lühike |
| Töö kodus | Iga päev, koos pakkimise ja õlitamisega | Kammimine iga päev või ülepäeviti |
| Salongis | Sageli ja pikalt | Lõikus iga 6–10 nädala tagant |
| Jalutuskäigul | Karv määrdub ja murdub | Karv ei ulatu maani |
| Kellele | Näitusekoerale, kelle omanik seda tööd tahab | Peaaegu igale kodukoerale |
Tähtis vahe teiste karvatüüpidega: yorkshire’i karva lõigatakse, mitte ei trimmita. Trimmimine tähendab surnud karva käsitsi eemaldamist juurikast ja sobib traatkarvale — mis vahe neil kahel tööl on ja miks seda segi ei aeta, on kirjas artiklis koera trimmimine — kui tihti ja miks. Yorkshire’i karvast ei ole midagi eemaldada: seal ei ole surnud karva, on ainult karv, mis kasvab edasi.
Viis minutit päevas
Igapäevase kammimise mõte ei ole ilu. Mõte on selles, et sõlm saaks kätte päeval, mil ta on veel sõlm, ja mitte nädal hiljem, kui ta on juba matt.
Kaks võtet, mis teevad kogu vahe:
- Kammige kihiti, kuni nahani. Tõstke karv ühest kohast üles ja kammige alt ülespoole. Pealt üle libisev hari silub pinna ilusaks ja jätab naha äärde puutumata kihi, kus vildumine tegelikult toimub.
- Ärge kammige päris kuiva karva. Peen kuiv siidkarv murdub kammi all ja katkine karv vildib veelgi kiiremini. Kerge niisutus või harutusvahend enne kammimist ei ole luksus, vaid tehniline vajadus.
Vahenditest teeb põhitöö metallkamm, mille hambad ulatuvad nahani. Pehme piihari sobib lõpetuseks ja pinna siluks. Slicker-harja kasutatakse ettevaatlikult ja kerge käega — see on hea vahend, millega on lihtne nahka kraapida.
Sõlme puhul on järjekord alati sama: hoidke karva sõlme ja naha vahelt kinni, nii et tõmme läheks teie sõrmedesse, mitte koera nahka, ja harutage otsast, mitte juurest. Kui sõlm ei tule kolme-nelja minutiga lahti, ei ole ta enam sõlm.
Kus matid tekivad
Matid ei teki seal, kus karv on kõige pikem. Nad tekivad seal, kus midagi hõõrub. Väikese koera puhul on need kohad üsna etteaimatavad:
- Kõrvade taga ja kõrvalestade servadel. Karv on seal kõige peenem ja koer kratsib end just sinna.
- Kaenlaalused. Iga samm hõõrub. See on koht, mida omanik kõige harvemini vaatab.
- Kaelarihma või -paela all. Kogu ööpäev, iga liigutus, sama koht.
- Traksi all ja selle servades. Sellest allpool eraldi.
- Tagajalgade vahel ja saba all. Määrdub ja saab märjaks.
- Käpaalustel ja varvaste vahel. Väike koer on maapinna lähedal ja korjab kõik üles.
Traks, mida kunagi ära ei võeta
Kui traks jääb koera selga ka kodus, on see mativabrik. Rihma alla jääv karv hõõrdub ööpäev läbi ühes suunas, ei tuuldu ja jääb pärast märga jalutuskäiku kõige kauem niiskeks. Väga sageli on kogu koer korralikult kammitud ja täpselt traksi jälje kujuline ala vilditud kokku.
Lahendus ei nõua uut varustust: võtke traks toas ära ja kammige selle alt jäänud ala eraldi, mitte üldise kammimise käigus. Kui trakse on kaks — üks autole, teine jalutuskäigule — tasub jälgida, et nende servad ei jookseks täpselt samas kohas.
Pesemine ja palsam
Siidkarv on üks väheseid koerakarva liike, mille puhul palsam ei ole moeasi. Peen karv, millel puudub aluskarv, jääb pärast šampooni kuivaks ja elektriliseks ning kuiv karv murdub ja vildib. Palsam või sprei silub karvasoomused, karv libiseb kammi all ja sõlmi tuleb vähem.
Topeltkarvaga koera puhul on olukord vastupidine: sinna jäänud palsam raskendab karva ja aluskarva niiskena hoidmine on omaette probleem. See ongi põhjus, miks „koera pesemise“ kohta ei saa anda üht reeglit — vastuse otsustab karvatüüp.
Praktiline rutiin yorkshire’i puhul:
- Kammige enne vett läbi. Märg matt tõmbub veel tihedamaks ja pärast seda ei ole teda enam võimalik valutult lahti saada. Vilditud karva ei pesta.
- Peske sagedamini kui topeltkarvaga koera, umbes iga lõikuse eel ja vahepeal vajaduse järgi. Pidev määrdunud karv vildib kiiremini kui puhas.
- Kuivatage lõpuni. Poolkuiv peen karv keerdub kokku just kuivamise ajal.
Kuidas meie pesu käib ja millal on mõistlik seda kodus teha, on kirjas koera pesemise lehel ja pesemisteenuse lehel. Kui koer vajab lisaks lõikust, on see koertejuuksuri töö — hinnad on hinnakirjas.
Aus osa: vilditud siidkarva ei kammita lahti
Siin on koht, kus salongid enamasti vaikivad, ja see on ka põhjus, miks omanik saab halva üllatuse just lauale jõudes.
Mati harutamine tähendab karva tõmbamist naha küljest. Ühe sõlme puhul on see mõne minuti töö. Kui matt on läinud plaadiks — kui kammi hambad ei lähe enam kuhugi sisse ja karv liigub koos nahaga — siis ei ole vahend enam kamm, vaid aeg ja valu. Mõne tunni jooksul karva rebimine jätab naha punetavaks ja ärritunuks ning õpetab koerale, et hooldus on midagi, mida ta ei taha.
Lahke vastus on siis lõigata matt alt maha ja alustada otsast peale. Koer läheb koju lühemana, kui omanik soovis, ja mõnikord palju lühemana. Selle otsuse teeme koos teiega enne töö algust, mitte pärast — ja kui te ütlete, et lühikeseks ei tohi, siis me ei tee ka tunniajast rebimist.
Kaks asja, mida tasub teada: naha alt paljastub karva all sageli punetust või kriimustusi, mida ei olnud enne näha, ja äsja lühikeseks lõigatud koer on paar päeva tundlikum. Kumbki neist ei ole töö viga.
Ainus kindel viis seda olukorda vältida on see viis minutit päevas. Teine kindel viis on lühem lõikus. Kolmandat ei ole.
Silmaümbrus ja pisarajäljed
Yorkshire’i pealaekarv kasvab otse silmadesse. Valida on kahe lahenduse vahel: lühem lõikus näopiirkonnas või pealaekarva kinnitamine pealuu peale. Kumbki sobib, aga kinnitamise puhul tasub jälgida, et see ei oleks nii pingul, et tõmbab silmanurki.
Heledal koeral on silmanurkade all sageli pruunikad jäljed. Neid tekitab pisaravedelik ja põhjuseid on erinevaid — osa neist on täiesti tavalised, osa mitte. Pisarajälgede vastu müüakse mitmesuguseid vahendeid ja mõned neist on mõeldud sisse võtmiseks. Enne kui panete midagi koera silma lähedale või kaussi, küsige loomaarstilt.
Loomaarsti küsimus on kindlasti ka see, kui vesisus tekkis järsku, on ühepoolne, käib koos silma kissitamise, punetuse või lõhnaga. Karvaküsimusena see välja näeb, aga ei pruugi seda olla.
Väike koer ja Eesti talv
Yorkshire on väike koer ilma aluskarvata. Kutsikalõikuses on ta lisaks lühikeseks lõigatud. Need kaks asja koos tähendavad, et talvel on tal külm varem kui teie koerast tuttavatel suurematel koertel — ja see ei ole hellitamine, vaid füüsika: väikesel kehal on ruumala kohta rohkem pinda.
Praktilised järeldused on lihtsad. Talvel käib mantel või jope kaasa. Jalutuskäik on pigem lühem ja sagedasem kui pikk. Soolatud kõnnitee järel pestakse või pühitakse käpad üle ja kuivatatakse varvaste vahed — siidkarv käppade all hoiab soola ja niiskust kinni.
Kui koer on meil hoius, käivad koerad õues päevas mitu korda ja jalutuskäigud toimuvad ka pimedas. Pange riided kaasa ja öelge üleandmisel, kui koer neid vajab — meie ei otsusta teie eest, kas teie koer külmetab.
Kui yorkshire tuleb meile hoidu
Väikesed koerad on meil samamoodi majas kui suured: oma ase, samad ruumid, sama pere. Karvahoolduse mõttes on hoiuperiood siidkarvaga koera puhul aga koht, kus asjad võivad märkamatult käest ära minna — nädal ilma kammimiseta on siidkarva jaoks pikk aeg.
Seepärast tasub üleandmisel öelda kolm asja: kus koeral tavaliselt sõlmed tekivad, kas traks tuleb toas ära võtta ja kus tema oma kamm on. Pange see kaasa.
Kui soovite, et hoiu ajal tehtaks ka pesu või lõikus, öelge see broneerides, siis planeerime selle päeva sisse. See on kõige mugavam hetk, sest te ei pea eraldi sõitu tegema. Teenuse üldine kirjeldus on koerahoiu lehel ja küünte kohta eraldi koera küünte lõikamise lehel — seal on ka see, miks käpa siseküljel kasvav ripsküüs käies kunagi ei kulu.
Kust edasi
Kui te ei ole kindel, kas teie koera karv on siidkarv või midagi muud — segavereliste puhul on see täiesti tavaline küsimus —, alustage koeratõugude ja karvahoolduse lehelt. Kontroll on käega ja võtab viis sekundit.
Kui karv on juba sassis ja te tahate teada, mis seisus ta on, tooge koer näidata. Aeg on selle karvatüübi puhul ainus asi, mis olukorda paremaks ei tee — kirjutage või helistage ja lepime kokku, millal vaatame.
Loe ka
- Corgi karvahooldus — väike koer, suur karvCorgi on topeltkarvaline töökoer väikeses pakendis. Kui palju aluskarva tuleb, milline kammimisrutiin töötab ja miks corgit suveks lühikeseks ei pügata.25. august 2026 · 9 min lugemist
- Kuldse retriiveri karvahooldus — suled, matid ja karvavahetusKus kuldse retriiveri karv esimesena vilti läheb, mida tähendab tema puhul aus trimmimine, miks aeglaselt kuivav karv on probleem ja kui tihti teda kammida.25. august 2026 · 9 min lugemist
- Malamuudi karvahooldus — miks topeltkarva suveks ei pügataMalamuudi aluskarv on koerte seas kõige tihedam. Miks pügamine teeb suvel palavamaks, mida karvavahetuse ajal oodata ja millised tööriistad päriselt töötavad.25. august 2026 · 8 min lugemist
