Malamuudi karvahooldus — miks topeltkarva suveks ei pügata

Iga suvi tuleb sama küsimus: kas malamuuti võiks soojaks ajaks lühikeseks pügada. Küsimus on mõistlik — inimene vaatab, kuidas koer varjus lamab ja hingeldab, ja koera seljas on karv, millest saaks teki. Vastus on ikkagi ei, ja põhjus ei ole ilu.

Malamuudi karv on kõige äärmuslikum näide ehitusest, mis on olemas enamikul põhjamaistel tõugudel: kaks kihti, kaks eri ülesannet ja kaks väga erinevat kasvukiirust. Kui need korraga läbi lõigata, kasvab üks neist kiiresti tagasi ja teine aeglaselt või puudulikult. Kogu vaidlus pügamise ümber taandub sellele ühele asümmeetriale.

Meil on hoius käinud malamuut ja tema karv ei ole teoreetiline teema. Allpool on see, mis päriselt töötab: kuidas topeltkarv on ehitatud, mida masin sellega teeb, mida kaks korda aastas oodata ja kuidas Eesti suvi malamuudiga üle elada. Karvavahetuse üldise loogika oleme lahti kirjutanud eraldi artiklis koera karvavahetus ja aluskarva eemaldamine — siin läheme konkreetsemaks.

Kaks kihti, kaks eri tööd

Kattekarv ehk pealiskarv on pikem, jämedam ja kergelt õline. See kannab värvi, tõrjub vett, lund ja mustust ning katab naha päikese eest. Kattekarv kasvab aeglaselt — üks karv läbib oma kasvutsükli kuudega, mitte nädalatega.

Aluskarv on lühike, villane ja väga tihe. Tema ülesanne ei ole katta, vaid hoida õhku. Isolatsiooni ei tee karv ise, vaid liikumatu õhukiht, mille tihe aluskarv naha ligi kinni püüab.

Malamuut on selle ehituse tipp. Tõug on aretatud koormat vedama ja lume peal magama: aluskarv on tal tihedam kui enamikul teistel koertel ja kattekarv jäigem. Sellepärast on iga hooldusviga malamuudi puhul tagajärgedelt suurem kui mõnel muul tõul ja iga parandus võtab kauem aega.

Miks sama karv hoiab ka suvel jahedat

Koer ei jahuta end naha kaudu. Higinäärmed, mis inimesel kogu keha jahutavad, on koeral praktiliselt ainult käpapadjandites — ülejäänud jahutus käib hingeldamise kaudu, suust ja hingamisteedest auruva niiskusega. Karva lühendamine ei ava seega mingit jahutuskanalit, sest see kanal ei käi naha kaudu.

Karva all olev õhukiht aeglustab soojuse liikumist mõlemat pidi. Talvel hoiab see kehasoojust sees. Suvel aeglustab ta päikesekiirguse ja kuuma välisõhu jõudmist nahani. Pügatud malamuudil langeb päike otse nahale, mis ei ole seda kunagi näinud, ja tumeda karvaga koeral on nahk selle all hele.

Aus täpsustus: see ei tähenda, et lühemaks lõigatud koer ei võiks ühel palaval päeval korraks kergem olla. See tähendab, et vahetus on halb. Te võidate ebamäärase koguse hetkelist mugavust ja kaotate kihi, mis kasvab tagasi aastaid — mõnel koeral mitte kunagi täielikult.

Mida masin päriselt ära lõikab

Pügamismasin ei oska kihte eristada. Ta lõikab läbi nii kattekarva kui ka aluskarva ühelt ja samalt kõrguselt. Edasi lähevad need kaks kihti lahku:

• Aluskarv kasvab kiiresti tagasi ja sageli tihedamalt kui enne.
• Kattekarv kasvab aeglaselt ja osal koertest ebaühtlaselt.
• Tulemus on vale proportsioon. Pehme villane karv jääb ülekaalu, jäik kaitsekiht hõredaks. Selline karv vildib kergemini, hoiab mustust kinni ja kuivab aeglasemalt kui enne lõikust.
• Värv tuhmub. Kõige rohkem pigmenti kannab just kattekarva ots, mille masin ära võtab.

Põhjamaistel tõugudel on kirjeldatud ka seda, et karv jääb pärast pügamist laiguti kasvamata või tuleb tagasi ainult aluskarvana. Miks see ühel koeral juhtub ja teisel mitte, ei ole lõpuni selge — ja just see teadmatus ongi põhjus, miks seda riski ei võeta mugavuse pärast.

Erand on meditsiiniline: operatsioon, ravi vajav nahk või vilt, mida ei ole enam võimalik valutult lahti harutada. Selle otsuse teeb loomaarst või groomer koera nahka vaadates, mitte ilmateade.

Karvavahetus ja mida sellest oodata

Malamuut vahetab aluskarva kaks korda aastas ja teeb seda jõuliselt. Signaal tuleb pigem päevavalguse pikkusest kui soojast — toas elav koer ajab sellepärast karva aasta läbi vähehaaval ja tipud on lihtsalt selgemini näha.

Mida oodata, kui see algab:

• Aluskarv kerkib tuustidena kattekarva vahelt üles. Kõige nähtavam on see puusadel, reitel, kaelusel ja saba ümber.
• Koer näeb paar nädalat räbal välja. See on normaalne ja mööduv.
• Karva tuleb rohkem, kui ette kujutate. Suure malamuudi ühe põhjaliku seansi saak on kotitäis.
• Aeg on pigem kaks kuni neli nädalat, mitte üks laupäev.

Kaks asja, mida sel ajal mitte teha. Esiteks mitte pügada põhjendusega, et see tuleb niikuinii maha. Teiseks mitte oodata kammimisega, kuni kõige hullem mööda läheb: lahtine aluskarv, mis jääb kattekarva vahele kinni, on täpselt see materjal, millest vildid tekivad.

Tööriistad — ja üks, mis karva rikub

Kaks hoiatust. Esiteks: vältige lõikava servaga karvaeemaldajaid. Kui vahendi järel jäävad hambusse lõigatud karvaotsad, mitte terved karvad, siis see tööriist lõikab kattekarva ja teeb aeglaselt sama tööd, mida masin teeks korraga. Teiseks: alusvillakammi ei tõmmata jõuga läbi vildi. Vilt harutatakse enne lahti või lõigatakse välja — kamm ei ole selle jaoks tööriist ja koera jaoks on see valus.

Kui tihti ja kuidas kammida

Väljaspool karvavahetust kaks korda nädalas põhjalikult. Suure malamuudi korralik läbikammimine ei ole viie minuti töö, vaid pigem tund. Karvavahetuse ajal iga päev ja korraga lühemalt — koera jaoks on kümme minutit iga päev talutavam kui kaks tundi ühel pühapäeval.

Töövõte on kihiti kammimine. Tõstke ühe käega karv ühest kohast üles nii, et nahk paistab, ja kammige altpoolt ülespoole väikeste jagude kaupa, seejärel liikuge sentimeetri võrra edasi. Pealt üle libisev hari võtab ainult selle, mis oli niikuinii välja kukkumas.

Kohad, mis jäävad kõige sagedamini tegemata ja lähevad sellepärast esimesena vilti:

• kõrvatagused,
• kaelus ja kaelarihma alune,
• kaenlaalused ning esijalgade tagakülg,
• tagajalgade püksid,
• saba alusosa,
• traksirihmade alune.

Kontroll on lihtne. Pärast kammimist peab jämeda hambaga kamm minema igas kohas nahani ja tulema takistuseta välja. Kui ei lähe, ei ole see koht kammitud, ükskõik kui palju karva harjale jäi.

Kuivatamine on pool tööd

Topeltkarv ei kuiva pealt. Rätik ja jalutuskäik viivad ära pindmise vee, aga aluskarva vahele jääb niiskus tundideks. Soe märg nahk tiheda karva all on bakteritele hea kasvukoht ja just nii tekivad hot spot'id ehk äge niiske dermatiit — kiiresti laienev punetav märguv laik, mida eile veel ei olnud.

Malamuudi puhul on ainus usaldusväärne viis suruõhuga kuivatamine, mis lükkab vee juurte vahelt välja. Sama seade teeb korraga teist tööd: viib lahtise aluskarva pinnale. Just sellepärast annab põhjalik pesu koos kuivatamisega karvavahetuse tipus kõige suurema vahe — ühe korraga tuleb ära see kogus, mille kodune kammimine koguks nädalatega. Mida pesemisteenus sisaldab, on kirjas koera pesemise lehel, ja kodus tehtava ning salongipesu erinevust võrdleme artiklis koera pesemine kodus või professionaali juures.

Üks lihtne reegel lõpetuseks: märga malamuuti ei lasta asemele magama. Kui koer on ujunud või vihma käes olnud, kuivatage vähemalt kaelus, püksid ja rinnaesine läbi, enne kui ta end kerra tõmbab.

Mis päriselt vähendab karva kodus

Vastus on igav: eemaldage surnud aluskarv enne, kui see ise maha kukub. Muud teed ei ole.

Mis ei tööta:

• Pügamine. Lühemaks lõigatud koer ajab täpselt sama palju karva, ainult lühemat. Lühikesed jäigad karvaotsad pugevad kangasse ja vaiba sisse paremini kui terved karvad ja neid on sealt raskem kätte saada.
• Ainult sagedasem pesemine. Ilma kammimise ja korraliku kuivatamiseta jääb surnud aluskarv suures osas paika ning liiga sage šampoon kuivatab nahka.
• Kampaania korras hooldus. Kord kuus kolm tundi ei asenda paari korda nädalas kakskümmend minutit — ja koera jaoks on esimene variant tunduvalt ebameeldivam.

Praktiline pisiasi, mis päriselt aitab: kammige õues või terrassil. Suur osa sellest karvast, mis kodus laiali läheb, tuleb lihtsalt hooldamise hetkel lahti.

Malamuut Eesti suvel

Eesti suvi ei ole troopika, aga malamuudi jaoks piisab meie kuumalainestki. Karv on kuumaküsimuses ainult üks tegur ja mitte kõige tähtsam — tähtsam on see, kus koer päeval on ja millal ta liigub.

• Vari ja vesi kogu päeva. Puu või katusealune vari on jahedam kui varjuline koht lagedal.
• Jalutuskäigud varahommikul ja hilisõhtul. Keskpäevane ring jääb kuuma ilmaga ära, mitte ei tehta lühemalt.
• Kontrollige asfalti käega. Kui te ei suuda kätt viis sekundit tee peal hoida, on see koera käppadele liiga kuum.
• Autosse ei jäeta kunagi, ka mitte varju ja lahtise aknaga.
• Jahutamisel viige vesi nahani. Pealt märg topeltkarv on halvem kui kuiv: vesi jääb kattekarva peale kihiks ja takistab soojuse äraandmist. Kastke läbi pigem kõhualune, kubeme piirkond ja käpad ning kasutage jahedat, mitte jääkülma vett.

Kuumarabandus on erakorraline seisund. Raske hingeldus, mis puhkuse peale ei rahune, oksendamine, koperdamine, erepunased või sinakad igemed või teadvuse hägustumine tähendavad kohe loomaarsti, mitte ootamist ja jälgimist. Kuidas kuum ilm meie päevakava muudab, on kirjas suvise koerahoiu lehel.

Kui malamuut tuleb meile hoidu

Öelge broneerides kaks asja: kas koer on parasjagu karvavahetuses ja millal ta viimati läbi kammiti. Karvavahetuses oleva malamuudi kammimine on iga päeva töö ja seda on mõistlik teha jooksvalt, mitte kodus kahe nädala jagu tagantjärele. Kui koeral on oma hari või kamm, pange see kaasa — ülejäänu, mis kaasa võiks tulla, on loetletud artiklis mida pakkida loomahotelli.

Kui koer on niikuinii meil, saab pesu ja aluskarva eemaldamise teha hoiu ajal. See on kõige mugavam hetk ja eraldi sõitu ei ole vaja teha. Mida grooming ja pesemisteenus sisaldavad, on kirjas koertejuuksuri lehel, ja kehtivad summad hinnakirjas.

Kui teie koer ei ole malamuut, aga küsimus on sama, vaadake koeratõugude ja karvahoolduse ülevaadet. Seal on iga tõu kohta kirjas, mida tema karv vajab ja millise vea omanikud kõige sagedamini teevad.